koned

Kõned

- Reset + Prindi

Vabariigi President Eesti Vabariigi 90. aastapäeva avaüritusel Estonia kontserdisaalis 28. novembril 2007

28.11.2007

Armas Eesti rahvas!
Austatavad rahva esindajad!

Täna 90 aastat tagasi kuulutas meie ajaloo esimene demokraatlikult valitud rahvaesindus – Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu – end kõrgeimaks võimuks Eestis. See ajalooline koosolek toimus Tallinnas Toompea lossi valges saalis.

Nagu teame, kestis see kogunemine vaid lühikest aega. Mõni aeg varem Venemaal vallandunud bolševike riigipööre oli toonud ärevuse ka Eestisse. Tallinnas märatsesid niinimetet soldatite ja tööliste jõugud. Neil läks korda Maanõukogu töösse sekkuda ja see laiali peletada.

Eestile kui õigusriigile on alati jagunud vägivallatsevaid vastaseid. On ju demokraatlik riik ainuüksi oma olemuse poolest etteheide neile, kellele käib üle jõu demokraatia ja õigusriigi loomise aega- ja vaevanõudev töö.

Mu daamid ja härrad.

Maanõukogu otsusest täna, 90 aastat tagasi, jäi omariikluse saavutamise teel astuda vaid mõni samm. Veebruaris 1918 vastu võetud iseseisvumise otsus mattus siiski Esimese maailmasõja lõputormidesse.

Aga sama aasta hilissügisel alanud ja 1920. aasta hakul lõppenud Vabadussõda andis Eesti rahvale lõpuks sõltumatuse, millest eelnevad inimpõlved olid võinud vaid unistada.

Oma riik ongi olnud meie rahva edasikestmise tagatis. Oma riik on lasknud meil elada eesti keeles.

Oleme tõestanud 20. sajandil kaks korda – eelkõige iseendale, aga ka kogu maailmale –, et väike rahvas saab iseseisvana hakkama. Ja väga hästi hakkama.

Nüüd tähistamegi järgmise aasta vältel omaenda 90 aasta vanuse riigi juubelit. Riigina, väärika pidulikkusega. Aga eeskätt tähistame seda meie endi sisimas, oma peredes, oma kodudes, oma külades ja oma linnades.

Me keegi ei tea – me õnneks ei tea –, mis oleks saanud Eesti rahvast, eesti keelest, meie maast ja meie kultuurist, kui meie eelkäijad oleksid jätnud kasutamata Eesti omariikluse ajaloolised võimalused.

Aga me teame, mida tähendas Eesti rahvale elu võõra, vihkava ja ebademokraatliku võimu all. Oma riigi kaotuse traagika liitis meid kokku – Eestis ja üle maailma – ja andis jõudu, et 1991. aastal võita tagasi meilt ligi pool sajandit varem röövitud vabadus.

Me hoiame oma riiki. Me armastame oma riiki. Me tunneme tema üle uhkust. Me kanname Eestit oma südames ning, Jaan Kaplinski sõnadega:
“Kord me ju tuleme tagasi/
Kord meie tuleme kõik.”

Algav aasta on piduaasta. Täna teeme sellega algust. Ja lõpetame selle 28. novembril 2008, mil peaksime avama Tallinna südames Vabadussõja monumendi.

Aga algav aasta on ka harilik töötegemise aasta. Pidutujus ei tohi me unustada iseenda ja oma riigi eest jätkuvalt hoolt kanda. Kodanike usk oma riiki ja hool oma riigi eest teebki selle riigi tugevaks ning tema tuleviku kindlaks.

Selleks soovin kõigile jõudu ja kuulutan Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva aasta avatuks!

Kõne video ERR veebilehel.