koned

Kõned

- Reset + Prindi

Vabariigi President kodanikuühiskonna konverentsil hotelli Viru konverentsikeskuses 22. novembril 2007

22.11.2007

Austatavad daamid ja härrad,
kallid kaaskodanikud.

Ma tänan Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liitu kutse eest sellele konverentsile. Tänan ka võimaluse eest öelda paar sõna kodanikuühiskonna, eriti aga heade kodanike kohta.

Oma praeguse ametiga seoses liigun ma Eestis päris palju ringi. Olgu Setumaal või Hiiumaal, Mulgimaal või Ida-Virumaal – kõikjal Eestis on kodanikualgatus ja inimeste isetegemise rõõm tõusuteel.

Eesti riik sai alguse kodanikuühendustest. Laulukoorid, pritsimeeste seltsid, hiljem ka akadeemilised ühendused. Neis ringides esmalt võrsus ja hiljem tugevnes eesti keele ja kultuuri võrdõiguslikkuse idee. Sealsamas muututi julgemaks ja asuti mõtlema oma riigile kui Eesti rahva kodule.

Kui mõtleme Vabadussõja algusele, siis esimestena läksid ülekaalukale vaenlasele vastu vabatahtlikud. Mälestusteoseid lugedes selgub, et rahva põhiosa usk edusse oli algul napp. Aga üliõpilased, kooliõpilased, õpetajad ja äsjased tsaariarmee eestlastest ohvitserid uskusid ja läksid sõtta.

Sellise ennastohverdava kodanikualgatuseta poleks meie riik sündinud. Kui räägime headest kodanikest, siis just nemad võiksid olla meile kõigile alati eeskujuks.

Tänased kodanikuühendused, praeguse aja vasted kunagistele laulukooridele ja seltsidele, on kodukaunistamine, kodukandi- ja külaliikumine. Aga üha enam ka ühine vabatahtlik tegevus puhtama elukeskkonna huvides. Või siis nende aitamine, kes ise hakkama ei saa.

Meist igaüks oskab siin tuua õige mitu head näidet – Maarja Küla, Naabrivalve, metsatulekahjude kustutamine, merereostuse likvideerimine, puude istutamine 2004. aasta kevadel. Siin ja paljudes teistes ettevõtmistes selgubki kodanikuks olemise tõsisem sisu.

Nüüd, täpsemalt 3. mail 2008, on tulemas üleriiklik metsaaluste koristamine kümnete tuhandete heade kodanike eestvõttel ja osalusel.

Milline peaks olema riigi roll suhetes kolmanda sektoriga? Riik peab olema kodanikele ennekõike mõistev ja omakasupüüdmatu partner ning hea keskkonna looja.

Kõigile ei pea riik ja omavalitsus olema tugi; kuigi on neidki, kes vajavad otsest abi, vähemalt alguses.

Riik ei ole kodanikuühiskonna tark juht. Ükski omavalitsus ega partei ega poliitik ei tohi rakendada kodanike isetegemise tahet oma teenistusse. Kellelgi pole õigust seada isetegemise võimalusi sõltuvusse mingitest vastuteenetest.

Riik ärgu kuritarvitagu oma kodanike algatusvõimet ja südamevalu. Kui vanavanemate liikumine tuli septembrikuus Tallinna tänavatele appi ja aitas koolilapsi üle tee, siis ei tähenda see, et hoole liikluse turvalisuse eest võiks nüüd jättagi muretsevate vanavanemate kanda.

Selmet otsida süüdlasi ja veeretada ametkondade vahel vastutust, tuleb riigil tulevikus ise ja kohe minna appi merevett puhastama ja hätta sattunud linde päästma. Kuigi tuhanded meie kaaskodanikud näitavad igal aastal südameheadust ja annetavad lastehaiglatele miljoneid kroone, lasub ikkagi meie valitsusel kohustus kindlustada haiglad vajalike arstiriistade ja aparatuuriga.

Eesti areng ja siinelavate inimeste turvatunne on meie kõigi ühine hool. Siin saame tegutseda ühiselt. Oma rolle läbi arutades ja kokku leppides, jõudu jagades ja vastastikku tunnustades.