koned

Kõned

- Reset + Prindi

Vabariigi President Soome Vabariigi 90. aastapäeva, Soome-Eesti kultuurilepingu sõlmimise 70. aastapäeva ning Tuglase seltsi asutamise 25. aastapäeva pidukoosolekul Tallinna Raekojas 22. novembril 2007

22.11.2007

Head sõbrad!

 

Raske on Eestist leida mõnd kooli, laulukoori, kogudust või omavalitsust, kel ühel või teisel viisil poleks sõpruse- ja koostöösuhet mõne oma Soome partneriga. See, ja loomulikult keel, on sidunud meid Soomega ühte tihedamalt, kui mis tahes teise riigi või rahvaga.

Seda kokkukuulumist mõõdame tuhandete töiste ja inimlike lähisuhetega. Seda mõõdame aastakümnete, ehk isegi aastasadadega. Meie lähedust takistas, aga seda ei lõpetanud 1940. aasta, mil Läänemerest sai meie eraldaja. Mitte ühendaja, nagu see sinnani oli olnud. Me jäime teineteisest silmsideme kaugusele. Mis tegi, vähemalt esialgu, vabaduse kaotamise eriti valusaks.

Aastatel, kui Eesti oli okupeeritud, oli suhe Eesti ja eestlastega, eestluse toetamine, paljudele soomlastele väga tähtis. See oli omamoodi vastupanu vorm Nõukogude survele; omamoodi kättemaks selle eest, mida Soome riigi ja soomlastega Talvesõja ajal ja järel tehti.

Eestlastele lisas Soome lahe põhjakalda areng ja kindlameelsus jonni jääda iseendaks. See hoidis elus tahet Eesti riiki uuesti luua. Soome iseseisvusest peegeldus Eesti iseseisvuse idee.

See peegel jäi paika ka pärast Eesti iseseisvuse taastamist. Ikka Soome, aga mitte mõni teine siin või sealpool raudset eesriiet paiknenud Euroopa riik, oli Eestile see paleus, mille sarnased tahtsime olla. Õigemini öeldes – kelle sarnaseks tahtsime ja jätkuvalt tahame saada.

Siit ongi paljuski tulenenud Eesti rahva ülisuur nõudlikkus oma juhtide ja poliitikute vastu. See edasiviiv rahulolematus, võrdlus Soomega, ongi aidanud meil nii kiiresti üles ehitada oma riiki ja majandust.

Eestlased ja soomlased hoidsid rasketel aegadel oma sidet elus nii teo kui sõnaga. Teatud sümbolid – nagu Eesti ja Soome vaheline tänaseks 70 aastat jõus olnud vaimse koostöö leping – said püsida tänu sellele, et neile aastakümneid avalikult tähelepanu ei tõmmatud. Samas sai neid hakata kasutama kohe, kui selleks võimalus avanes.

Samuti loodi uusi ühendusi, mis tänaseks saanud sümboli väärtuse. Sügava Soome-kiindumusega kirjanikult Friedebert Tuglaselt nime saanud seltsi sünd, selle kujuneda laskmine, oli märk, et Soome kodanikuühiskonna süda ja sisu säilisid terveina. Tuglase seltsilt ja paljudelt headelt estofiilidelt sai Eesti vahetu kinnituse, et ollakse olemas ja nähtav ka vabas maailmas.

Soome ja Eesti mõtlevad samades kategooriates. Meil on ühised väärtused, oleme ühe puu harud. Me kanname ühiselt Läänemere elujõulisena hoidmise vastutust. Me pingutame koos selle nimel, et maailm oleks õiglasem ja turvalisem. Me oleme elav tõestus kõigile skeptikutele, et väikesed riigid ja rahvad suudavad iseseisvalt olla edukad. Ehk isegi kõige edukamad maailmas, nagu tõestab Soome kogemus.

Oleme iseseisvad, oleme vabad, oleme koos. Oleme iseseisvate riikidena ühevanused. Oleme nagu kaksikvennad, kes pärast lahus oldud aastaid taas ühiselt nii omi kui ühiseid asju ajavad. Soovin palju õnne Soome Vabariigile läheneva pidupäeva puhul. Palju õnne Soome ja Eesti loomeinimestele sooja, sisuka ja pika suhte eest.