-
Reset
+
12.06.2007
Austatav istungi juhataja!
Lugupeetavad Riigikogu liikmed!
Enne kui siirdun põhiseaduse muutmisettepaneku arutelule, tahan öelda paar sõna protseduurist.
Pole vist meie põhiseaduses ette nähtud palju menetlusi, mida me hakkame proovima alles 15 aastat pärast põhiseaduse jõustumist. Põhiseadus ütleb, et Vabariigi Presidendil on õigus algatada põhiseaduse muutmist, aga põhiseadus vaikib, kuidas edasi minna. Tõsi, president Lennart Meri andis oma viimasel ametipäeval Riigikogule põhiseaduse muutmise eelnõu, ent kordan – ta tegi seda just oma ametiaja viimasel päeval. Sestap me ei saanud ka panna proovile võimalikke menetlusprotseduure.
Täna me teeme seda. Ja kuidas meie – teie, lugupeetavad saadikud, ja ka mina, Vabariigi President – seda eelnõu täna käsitleme, saab olema pretsedendiks tulevastele sarnastele juhtumitele.
Käesoleva aasta 15. mail algatasin Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eesmärgiga korrastada riigikaitse juhtimist ning tugevdada tsiviilkontrolli kaitseväe üle.
Eelnõu esitamise põhjustest, sisust ning menetlemise põhimõtetest olen rääkinud siin teie ees uue koosseisu esimest istungit avades 2. aprillil, samuti käesolevat eelnõu Riigikogule üle andes 15. mail. Olen ka kohtunud kõigi parlamendifraktsioonide esindajatega, samuti põhiseaduskomisjoni ja riigikaitsekomisjoni liikmetega.
Seetõttu ei hakkaks ma kõike juba kõneldut täna üle kordama. Piirdun üksnes mõningate märksõnadega.
Esiteks. Eelnõuga soovitakse muuta neid põhiseaduse sätteid, milles on mainitud kaitseväe juhatajat ning ülemjuhatajat. Muudatuste tegemise järel ei sisalda põhiseadus enam viidet ei kaitseväe juhatajale ega ülemjuhatajale.
Teiseks. Muudatused täpsustavad põhiseaduslike institutsioonide pädevust riigikaitse alal:
· Riigikaitset korraldab ja selle toimimise eest vastutab täitevvõim – valitsus ja kaitseminister.
· Riigikogu rahvaesindusena langetab tähtsaimad riigikaitselised otsused, kehtestab riigikaitset reguleerivad seadused ning kontrollib valitsuse tegevust riigikaitse valdkonnas.
· Presidendil riigikaitse kõrgeima juhina on eelkõige sümboolne ja tseremoniaalne, ent ka tasakaalustav roll. Üldpoliitilist korraldusõigust teostab president üksnes põhiseadusega täpselt fikseeritud juhtudel.
Kolmandaks. Muudatustega viiakse kaitseväe juhataja staatus ja ametisse määramise kord vastavusse parlamentaarse riigi valitsemise korraga. Rõhutan, et parlamentaarses riigis ei saa kaitsevägi alluda kellelegi teisele kui valitsusele. Üksnes nii on ta allutatud demokraatlikule, sealhulgas parlamendi kontrollile.
Neljandaks. Kaitseväe juhataja ametisse nimetamise ja ametist vabastamise kord sätestatakse seadusega. Põhiseaduse muutmise järel tuleb Riigikogul endal leida kõige sobivam viis kaitseväe juhataja ametisse nimetamiseks. Ametikoha politiseerimise vältimiseks peavad seaduses samuti olema fikseeritud täpsed ja ranged kriteeriumid, millele peab kaitseväe juhataja vastama.
Head rahvaesindajad, loodan, et minu algatus saab pärast põhjalikku arutelu Riigikogu toetuse. Olen veendunud, et selle sammuga loome riigiõiguslikud eeldused riigikaitse senisest tõhusamaks arenguks.
Aitäh!
