-
Reset
+
09.02.2007
Austatav Riigikohtu esimees!
Austatud justiitsminister!
Lugupeetavad kohtunikud!
I
Mul on hea meel seista siin kohtunike täiskogu, Eesti Vabariigi kohtunikkonna omavalitsuskogu ees. Teeb rõõmu, et soovite arutada õigusemõistmise tõhususega seotud probleeme, nagu näiteks kohtulahendite kvaliteet ja kohtusüsteemi arengu pidurid. See kõik ei ole pelk kohtunikkonna siseasi, vaid puudutab iga Eesti elanikku, ettevõtet ja organisatsiooni.
Kuid enne, kui alustate oma töiseid arutelusid, jagan teiega põgusalt oma mõtteid kohtuvõimu hetkeolukorra ja võimalike tulevikusuundade osas.
II
Eesti Vabariigi põhiseadus on sätestanud meie riigi demokraatliku õigusriigina, mille üheks vundamendikiviks on sõltumatu kohtuvõim.
Kohtuvõimu sõltumatus ning kohtunike ausus, usaldusväärsus ja erapooletus pole mingi pidupäevane sõnakõlks või poliitiline deklaratsioon. Selle idee sisuks on rahva soov tagada endale võimalus elada vabas riigis, kus ei pea kartma riigiaparaadi omavoli ja tagakiusamist.
Mulle tundub, et tänapäeva Eestis käsitame me kohtute sõltumatust kui mõistet, mis kohtuvõimuga iseenesestmõistetavalt kaasas käib. “Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega.” Nii ütleb põhiseaduse 146. paragrahv, mida ilmselt suudavad peast tsiteerida kõik, kes iga päev õigusemõistmisega kokku puutuvad. Kuid see enesestmõistetavus ei saa kindlasti tähendada sisuka mõttevahetuse vaibumist kohtute sõltumatuse tänapäevase sisu ja tähenduse üle.
Eelmise aasta lõpus tühistas Riigikogu veel jõustumata seaduse, millega oleks kohtunikel võimaldatud kuuluda erakondadesse. Leian, et Riigikogu tegi õige otsuse. Erakonda kuuluval kohtunikul on raske jätta muljet erapooletust õigusemõistmisest, isegi olukorras, kui tema erakondlik kuuluvus kohtunikutegevust praktikas tegelikult mingilgi määral ei mõjuta.
Erakondadesse kuulumise keelu üle on vaieldud, et selle tõttu ei tule kohtunike poliitilised tõekspidamised avalikuks ning see olevat õigusemõistmisele palju ohtlikum. Ma ei ole sellega nõus. Igal kohtunikul peabki olema maailmavaade ja veendumused, kuid seda ei pea realiseerima mõne erakonna liikmena.
Maailmavaade ei pea üldsegi märgistama poliitilisi veendumusi või absoluutset toetust mõnele poliitilisele parteile. Oluline on see, milliseid põhiväärtusi kannab üks või teine maailmavaade.
Eesti kodanike jaoks ongi oluline see, et meie kohtunikud esindaksid neid euroopalikke väärtusi, mis on meie ühiskonna kandvateks taladeks. Kohtunike puhul võiks nende väärtushinnangud tulla esile läbi kohtupraktika.
Kahjuks ei muudaks tänapäeva Eestis kohtunike kuulumine erakonda kohtusüsteemi läbipaistvamaks, vaid seaks kohtumõistmise erapooletuse tugevalt kahtluse alla. Seda vähemalt avalikkuse silmis. Ja, nagu teame, usaldus on alati nii tegelikkuse kui ka näivuse küsimus.
III
Mida ootavad kohtuvõimult ja kohtunikelt Eestimaa inimesed? Eelkõige seda, et õigusemõistmine oleks õiglane ja tõhus. Et õigusrahu saabuks võimalikult kiiresti. Et vaidlustes saavutatud lahend oleks võimalikult suurel määral tunnustatav.
Kahtlemata on selle eesmärgi saavutamine keeruline ning mitte kõik ei olene õigusemõistjaist.
Ilmselt on õigusemõistmine tänases Eestis keerulisem kui kunagi varem. Meie ühiskonna keerukus ning sellest tulenevalt kohtu ette jõudvate õigusvaidluste komplitseeritus eeldab kohtunikult ulatuslikke ja seejuures mitte üksnes juriidilisi teadmisi.
Eesti siseriikliku õiguse regulatsioonide hulk kasvab pidevalt, seejuures ei ole meie õigusloome mitte alati süsteemne ja järjekindel. Eesti astumisega Euroopa Liitu on lisandunud uudne kohustus rakendada liidu institutsioonide loodavaid õigusnorme.
Lisaks põhjustab õigluse kui väärtuse mitmetitõlgendatavus seda, et paljudel juhtudel tuleb otsus langetada avalikkuse teravdatud tähelepanu või isegi tugeva surve all.
Inimesed ootavad ka seda, et kohtunikke iseloomustaks lisaks erialasele asjatundlikkusele kõrge ühiskonnatundlikkus ning laitmatu renomee kodaniku ja inimesena. Me kõik soovime, et meie üle mõistaks õigust ainsagi plekita üliinimene. Tegelikult ootame me sageli kohtutelt seda, et meie üle mõistetaks õigust nii, nagu meile meeldib. Ja see on inimlik ja loomulik. Siit me jõuame veel ühe kohtuniku töö aspekti juurde, mille üle kutsuksin mõtteid vahetama.
Ma arvan, et kohtunikutöö juurde peaks kuuluma ka avatus – valmisolek õigusemõistmisega seotud asju inimestele selgitada. See ei tähenda, et kohtunik peaks pärast oma otsust seda avalikkusele pikalt põhjendama. Kõige olulisem on, et kohtulahendid oleks nii asjaosalistele kui laiemale avalikkusele mõistetavad. Ja ma võin täna siin täie veendumusega väita, et selles osas võib meie kohtutele teha etteheiteid.
IV
Austatavad kohtunikud!
Eesti kohtupidamine on viimase 15 aasta jooksul märkimisväärselt arenenud. Tänaseks oleme jõudnud olukorda, kus kohtunike sõltumatust ja erapooletust, aga ka professionaalsust üldiselt enam kahtluse alla ei seata. See on suur saavutus ja seda tuleb hoida. Ilmselt paljuski tänu sellele on see amet muutunud prestiižeks, mida kinnitab asjaolu, et paljud väga andekad noorema põlvkonna juristid on otsustanud siduda oma tuleviku just kohtuniku kutsega.
Lõpetuseks soovin kasutada ainulaadset võimalust, et avaldada tunnustust kõigile teile, kes te õigusemõistmise rasket vankrit veate. Minu veendumuse kohaselt on tänane Eesti kohtunikkond professionaalne ja arenemisvõimeline. Edu teile!
