-
Reset
+
14.02.2007
Austatav minister,
Austatud linnapead,
Austatud vallavanemad,
head sõbrad.
Suur aitäh kutse eest linnade ja valdade päevadele. See, et teid on siia kogunenud nii rohkearvuliselt, näitab, et peate lugu kogemuste vahetamisest ja pidevast õppimisest.
Palju on räägitud omavalitsuse rollist riigi arengus. Kiidetud edukaid ja aidatud neid, kellel on erinevatel põhjustel raske. Kindlasti on aga selge, et kui Eesti riigil läheb hästi, siis läheb paremini ka linnadel ja valdadel.
Eesti on ühtne organism, mille heaks eri tasandi võim peab ladusalt koos töötama. Siin on riiklikul ja kohalikul võimul ühised, aga mitte vastanduvad eesmärgid. Ma tunnustan Linnade Liidu ja Maaomavalitsuste Liidu järjekindlat tööd valitsusega peetavatel läbirääkimistel. Vastastikune austus aitab saada üle vastuoludest, koostöö viib sihile.
See kehtib riiklikul, aga veelgi enam kohalikul tasandil. Me ju teame, et omavalitsuste koondumine, nende liitumine ja omavaheline koostöö on andnud Eestis valdavalt häid tulemusi. See on hindamatu kogemus.
Kutsun teid kõiki linnade ja valdade päevade ajal neid kogemusi arutama. Omavalitsuste vabatahtlik liitmine on esmalt sisetunde küsimus. See on veendumus, et ühiselt ollakse tugevamad ja samas säästlikumad. Sageli on see ka kohaliku võimu teostajate eneseuhkuse küsimus, mille lahendamisel tuleb allutada oma mina üldisematele huvidele.
Jõudu neile, kes on sellega hakkama saanud. Edu ja julgust neile, kes tahaksid väärt eeskuju järgida.
Seniks aga väärtustagem regionaalset, omavalitsuste piire ületavat koostööd. Olgu siis Euroopa Liidu toetusraha taotlemise, transpordi, infrastruktuuri- ja kultuurirajatiste või koolivõrgu korraldamise alal.
Tänapäeval sarnaneb omavalitsuse juhtimine sageli ettevõtte juhtimisega. Üha enam kuulutatakse välja konkursse vallavanema, õigemini valladirektori leidmiseks. Kuidas sellesse suhtuda?
Kaheti. Ühelt poolt tuleb tajuda riske, sest alguses napib valladirektoril teadmisi kohalike olude kohta. Võib nappida ka valla- või linnaelanike usaldust. Teisalt aga on just väljastpoolt tulija see, kes vaatab asjadele värske pilguga ja suudab anda omavalitsusele uue hingamise.
Veelgi enam – osades, eriti väiksemates ja kiratseva arenguga omavalitsustes on selline värske vaatenurk ilmselt möödapääsmatu. Sest seisev vesi, nagu teame, võib kinni kasvada.
Olgu omavalitsuse valitud juhtimismudel milline tahes – see peab olema toimiv, selge ja rahvale arusaadav. Paraku jõuavad meieni üha uued häirivad teated ühest omavalitsusest, kus on kaks volikogu, kaks linnapead, koos sellega täielik võimukaos. Kõige selle tagajärjel kannatavad omavalitsuse elanikud.
Ja mis kõige hullem – me ei näi isegi teadvat, kaua selline absurd kestab. Eesti kohtud keerlevad vist selles küsimuses aina uute kaebuste ja lahendite karussellil. Mujal riikides kasutatakse sedalaadi patiseisudes erakorralisi valimisi.
Austatavad kuulajad,
tänases Eestis on elamine maal ning ka väiksemates linnades omamoodi ebamugav luksus. Osades omavalitsustes elavad kõrvuti inimesed, kellest üks osa on ühiskondliku arengu rongilt juba ammu maha jäänud ja käega löönud. Nende kõrval on inimesed, kes on 15 aastat kestnud pidevas arengus osalenud ja kaasa löönud. Nemad on tulnud maale rahulikumat elurütmi nautima.
Tunnistagem, ja ma usun, see saab olema aina suurem probleem, et nende kahe inimrühma ootuste ja eluharjumuste vahel haigutab tühimik. Selle tühjuse täitmine ongi meie kõigi lähiaastate ülesanne. Peame üheskoos leidma viisid ja võimalused kuidas toetada maa-elu mitmekesistumist, kuidas muuta elu maal kaasaegseks.
Eesti pole siin üksi. See on kogu Euroopa probleem. Õpime siis iseenda ja teiste kogemustest. Edu meile selleks ja tulemuslikku mõttevahetust.
Aitäh!
