koned

Kõned

- Reset + Prindi

Vabariigi President Miina Härma Gümnaasiumi 100. juubelil 14. oktoobril 2006

14.10.2006

Austatud Miina Härma Gümnaasiumi direktor proua Ene Tannberg,
lugupeetud kunagised ja tänased õpetajad,
head õpilased ja vilistlased,
kallid külalised ja sõbrad!

Mul on täna suur au ja ülimalt meeldiv võimalus õnnitleda kallist juubilari, esimest eestikeelset gümnaasiumi sajanda juubeli puhul.

Oma presidendiameti teisel tööpäeval, kolmapäeval, saatsin ma õnnitluskirja proua Natalja Ellerveele. Auväärsel daamil täitus sajas aastaring. Meie hulgas on inimesi, kes on vanemad kui Miina Härma Gümnaasium.

See näitab meie omakeelse haridustee suhtelist lühidust, kui võrdleme seda paljude teiste Euroopa kultuurrahvaste omaga. Aga nagu me Eesti ajaloost hästi teame – meie hilist algust ei tinginud mitte eestlaste laiskus vaid ikka võõra võimu seatud takistused.

Kohe kui väikseimgi võimalus tekkis, tegid meie esiisad asja ära. 1906. aastal pani Eesti Noorsoo Kasvatamise Selts Tartus käima eestikeelse tütarlaste keskkooli. Võtmeisikuteks olid Jaan Tõnisson, Peeter Põld, Oskar Kallas ja Heinrich Koppel.

Veidi enam kui kümme aastat hiljem olid samad mehed nende hulgas, kes kasutasid ära järgmise ajaloolise võimaluse: Eestist sai iseseisev demokraatlik riik.

Ei ole juhus, et meie riigi niinimetatud asutavad isad on samad, kes varasematel aastatel olid kaasa löönud kultuuri- ja haridusseltside, akadeemiliste organisatsioonide ja koolide loomisel ning seisid ka eesti teatri ja ajakirjanduse lätetel. Üks kasvas välja teisest. Kultuuri- ja hariduselust ja koolidest sai vundament, millele ehitati Eesti riik.

Saja aasta eest mulda pandud taimest on kasvanud võimas puu. Ta on ajalootormidele vastu pannud. Kaotanud oksi ja ehk vahel ka kiratsenud. Aga ta jäi ellu ning sirgus paljudest teistest võimsamaks.

Olen kuulnud, et aastaid tagasi teati omaaegset Tartu Teist Keskkooli mitte ainult inglise keele kallaku järgi. Teie koolil oli ja on jätkuvalt ka tugev õppimise kallak. Seda tõestab põgus pilk teie kooli lõpetanud inimeste nimedele. Samuti kõrge koht neis pingeridades, mida viimastel aastatel on asutud koostama riigieksamite tulemuste järgi.

Võib vaielda, et kas need edetabelid on kõige ausam või õigem hindamise kriteerium. Et kui tabeli eesotsas olijad on head koolid, siis kas tagumised on kehvad? Ma soovin väga, et Eestis ei oleks ühtki halba kooli. Ma loodan, et Eesti suudab võtta eesmärgi ja selle ka saavutada – et kõikjal Eestis võiksid lapsed saada haridust, mis aitab tulevikus väga hästi hakkama saada.

Aga see ei pisenda kuidagi seda sihikindlat tööd, mida Miina Härma koolis on aastate jooksul tehtud. Olete eeskuju, kelle sarnaseks ka teised tahavad saada. Olete eeskuju, keda ilmselt sageli kadestatakse.

Loodan, et see positiivne kadedus viib edasi. Kui Miina Härma Gümnaasium mitte ei võrdsustu teistega mingile niinimetatud “keskmisele” tasemele vaid teised jõuavad teie koolile lähemale, siis võidavad sellest kõik. 

And last but not least. Miina Härma Gümnaasiumi on lõpetanud õige mitmed minu tublid kolleegid välisministeeriumi aegadest ja ka hiljem sisepoliitika radadelt. Teie kooli vilistlaste hulgas on mu häid tuttavaid ja sõpru, kelle nõuandeid olen usaldanud, kellega olen vaielnud ning Eesti ja maailma asju arutanud. Ma hindan neid kui haritud ja kogenud inimesi.

Olen veendunud, et väga olulise osa nende kujunemisse andis kaasa just nende kool. See keskkond, mis lisaks tänases maailmas möödapääsmatule võõrkeelte oskusele andis ka avatud vaimu ja lahtised silmad, uudishimu kõige uue vastu ja pideva tahtmise saada veelgi targemaks.

Palju tänu teile, Miina Härma Gümnaasiumi pere, selle panuse eest, mida olete andnud Eesti ühiskonnale, kultuurile ja haridusele. Palju õnne teile tänasel juubelil. Ja palju edu jätkamiseks viisil, mille üle tunneksid kindlasti uhkust nii Jaan Tõnisson, Peeter Põld kui Miina Härma.

Tänan.