koned

Kõned

- Reset + Prindi

Vabariigi President Tartu Ülikooli 95. aastapäeva aktusel 1. detsembril 2014

Vabariigi President Tartu Ülikooli 95. aastapäeva aktusel 1. detsembril 2014 © Kristjan Teedema (Postimees)

01.12.2014

Austatav rektor,
audoktorid ja doktorid in spe,
lugupeetav Tartu Ülikooli akadeemiline pere,
mu daamid ja härrad,
kallid sõbrad.


Kui eestikeelne Tartu Ülikool 95 aastat tagasi alustas, oli see algus väga julge otsus. Nii mõnelegi tundus see toona arusaamatuna. Ehk kergem oleks olnud kasutada mõnda muud keelt, mida siinmail oli juba varem teadust tehes kasutatud. Või hakata meie noorsugu harima mõnedes teistes auväärsetes ülikoolides. Me ei tohi unustada, et valik eestikeelse ülikooli kasuks tehti ajal, kui Vabadussõja rinnetel käisid veel ägedad lahingud. Kui üliõpilasedki võitlesid oma maa iseolemise eest, kui ülikooli raamatukogu ning muud varad olid viidud Venemaale ning kui pädevatest õppejõududest oli puudus.

Eesti valik oli tulevikku vaatav, Eesti haridust ning teadmisi hindav. See raskel ajal tehtud valik on määranud paljus meie maa saatuse. Ilma oma teaduseta, ilma oma teaduskeeleta ei oleks me Eestina kestnud. Eestikeelne teadus ja eesti keeles õppinud haritlased aitasid vedada lõime üle okupatsiooniaja ning taastada oma riigi. Sest küsimus oli meie maa vaimlises suuruses.

Ka tänaseid otsuseid tehes vajame sedasama tarkust ja julgust, mis oli siin 95 aastat tagasi. Tarkust ajaga kaasas käia ja julgust teha tulevikku vaatavaid otsuseid.

Kaasaegses, üha lõimuvas maailmas - ja seda olen ma mõnelgi korral juba öelnud - ei saa õppida emakeelt, füüsikat või maalikunsti ilma teadmisteta infotehnoloogiast. Tehnoloogia areng on muutnud ja muudab üha enam meie senist ettekujutust ametitest ja tööst, ehk juba lähemal ajal ei lähe vaja nii mõndagi seni tavalisena tundunud eriala. Selle ülemineku peab aitama lihtsaks ja mõistetavaks teha haridus.

Olen kindel, et meie kõrgharidus suudab ajaga kaasas käia ja julgelt otsustada. Hoida meie head haridustaset, kaasaegset ja arenevat riiki ning seda kõike eesti keeles. On oluline, et meie inimesed oskaksid maailma avavaid võõrkeeli, ent saaksid lugeda uutest teadussaavutustest ning maailmas toimuvast ka eesti keeles. Võib ju öelda, et huviline saab kõik selle kätte ja palju suuremas mahus mõnes lingua franca's. Kuid oma emakeeles leiavad inimesed otsesema, isiklikuma tee teaduse juurde. Ning nõnda täidame me oma eesmärki, et Eesti riigina kestaks ja areneks.

Teine ja mitte ainult meie ülikoolide, vaid kõigi universitas'ide püsiv väärtus on vabadus. Seda vabadust hoiti Tartu Ülikoolis alles läbi kogu Nõukogude okupatsiooni aja, nii hästi kui parasjagu võimalik oli, kuid siiski nii võimsalt, et selle vabaduse olemasolu, see jätkuvus, on osa meie iseseisvuse taastamise loost.

Just siin väärikas aulas on õige koht sellest kõnelda. Sest akadeemilisest vabadusest, mis teid kõiki puudutab, kasvab otseselt välja kogu ühiskonna vabadus. Ülikool kujundab meie riigi näo ja meie maa tuleviku. Kujundab haridusega, mida ta annab, ning oma hoiakute ja suhtumistega meie riigi tulevikku.

Kutsun akadeemilist peret olema just see, kes kaitseb meie ühiskonda vihkamise eest, vaba mõtte piiramise eest. Kes hoiab ja kinnistab meie vabadust. Sest iga üksiku inimese vabadus on meie kõigi vabadus.

Ülikoolid on vabaduse ja vaba mõtte kandjad. Olid ju üliõpilased need, kes läksid Vabadussõtta ja olid valmis kaitsma vabaduse põhimõtet. Seda tehti emakeelse ülikooli eel ja aal, okupatsioonide ajal ja iseseisvust tagasi tuues.

Ülikoolid on vabaduse hoidjad, selle tõttu peaks nad aitama laiendada vabaduse piire. Teadmised aitavad ühiskonnal üle saada hirmudest ning väärarusaamadest, minnalaskmismeeleolust ja ükskõiksusest. Nihutada vabaduste piire, tähendab kujundada teadmiste taset.

Vivat!, Crescat!, Floreat! Universitas Tartuensis in aeternum!